Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Simbirskisse jõudsid esimesed eestlased, enamasti virulased, 1870. aastatel. 1918. aastal elas seal 2000 eestlast. Nende keskuseks kujunenud maalilise looduse ja puhta allikaveega Smorodino asundus olevat nime saanud ümbruskonnas kasvanud sõstrapõõsaste järgi.

Maikuus möödub 160 aastat sellest ajast, kui Võrumaalt asusid Samaara poole teele esimesed ametliku loaga väljarändajad. Kirjandusmuuseimi folklorist Anu Korb töötas ajavahemikul 2000 - 2002 Simbirski (praeguse Uljonovski), Samaara ja Saraatovi oblasti eestlaste juures. Seal olid alles vaid mõned väiksed eesti kogukonnad, nt Uljanovski oblasti Smorodino külas. Enamasti elasid sealsed eestlased vene külades või rajoonikeskustes.

Saatearja 10. hooajal oleme rääkinud neist eestlastest, kes on Eestist välja rännanud. Aga tuldud on ka Eestisse: esimesed vanausulised rändasid Venemaalt Eestisse välja juba vähemalt 18. sajandi alguses. Vanausuliste kolmesaja-aastast ajalugu on uurinud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Teises saates vanausulistest on juttu sellest, mida vanausulised mäletavad Venemaalt ära tulemisest, missugused kombed ja pärimuse kodumaalt kaasa võtsid ja mida veel au sees hoitakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 4. aprillil kell 13.05.

Vanausulised on 17. sajandil Vene õigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine. Eestisse rändasid esimesed vanausulised Venemaalt välja 18. sajandi alguses, siis kui siin valitses Rootsi kuningas. Vanausuliste kolmesaja-aastasest ajaloost Eestis ei ole palju teada. Piskut, mida veel mäletatakse, on käinud kuulamas ja lindistamas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil).

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama praeguses Krasnojarski krais Hani ja Mana jõgede vahelisele alale. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks.

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama Krasnojarski Hani ja Mana jõgede vahelisele alale, nende keskuseks sai Haidak, kuhu ehitati 1915. a. kool ja kirik. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. a. elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks. 2010. a. seisuga oli Haida külla sisse kirjutatud 192 inimest. Siberi setude juures on pärimust kogumas käinud pärast Igor Tõnuristi ja Mare Pihot 1980. aastatel Eesti kirjandusmuuseumi teadlased Anu Korb ja Andreas Kalkun. Saatejuht on Piret Kriivan.

Siberi eestlaste laulude kaudu saab selgemaks eestlaste külade asutamise lugu, käekäik läbi Siberis elatud aastate. Saates kõlavad laulud on valitud nendest küladest, kus eesti keelt veel sajandi vahetusel pruugiti.

Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud teiste hulgas ka Eesti diasporaast kogutud pärimus. Esimesed Eesti asundustest kogutud käsikirjalised tekstid on pärit 1890. aastatest.

Eestlaste teadvusse jõudis Siber 18. sajandil. 19. sajandil saadeti eestlasi Siberisse sunnitööle ja sajandi teisel poolel rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestlastel.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikast Kaukaasias, mis on mõjutanud kohalike rahvaste kõrval ka eestlaste käekäiku, Abhaasia eestlaste sidemetest Eestiga läbi ajaloo ja otsustest, mis tuli teha 1992. aastal Abhaasia sõja ajal.

Luteriusuliste rahvaste kolooniate rajamise eestvõtjateks olid luterlikud pastorid. Kolooniate elu aitasid edendada ja seal mängisid suurt rolli ka kooliõpetajad. teiste probleemide hulgas, millega tegeleda tuli, olid ka viinakurat ja kullapalavik ja pruudiprobleem. Professor Aadu Must räägib saates, kuidas noor kooliõpetaja Jüri Veem Siberis hingede eest võitles ja viina küüsist päästa aitas.

Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlasi sattus Poolamaa asemel Siberisse Tobolskisse.

Siberi all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Ajaloos on Siberi alla kuulunud ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Siberi all on mõistetud ka lihtsalt väga kauget maad.

Eestlaste Krimmi rändamine algas prohvet Maltsveti eestvedamisel 1860. aastal, esimesed väljarändajad jõudsid pärale 1861. aasta suvel. Aga nii nagu eestlased läksid siit luterlasetena, nii nad Krimmis ka luterlasteks jäid. Üsna ruttu hakati korraldama usuelu ja kooliharidust. EKI teadlane Jüri Viikberg räägib ka sellest, kuidas käis Krimmi eestlaste käsi 20. sajandi keerulistel aegadel.