Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Kõik need varandused, mis on Liivimaa sõja ja sellele järgnenud Poola-Rootsi jätkusõja algusperioodil maasse jäänud, ei osuta kindlasti mitte jõukusele, vaid nad on pigem selle suure hävingu tunnistajad, mis tollal üle Vana-Liivimaa rullus."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Üks väga üldine joon, mida kõik reisikirjad kirjeldavad, on see, et eesti tüdrukutel on juuksed lühikeseks lõigatud nagu poistel ja üldse on tüdrukutel ja poistel raske vahet teha."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Venemaa tolliprotseduurid erinesid 17. sajandil väga palju Euroopa omadest, Venemaa oli vägagi ksenofoobne ega tahtnud kedagi endale naljalt sisse lubada."

Keeleteadlane Kristiina Ross: "Konverentside algataja Liivimaa superintendent Johann Fischer soovis, et ka põhjaeestikeelse piibli väljaandmine usaldataks temale."

Arhivaar Kalmer Mäeorg: "Ajaloolane Eugen Nottbeck (19. saj) alustas oma ajaloo-uurimist Tallinna vanadest raeperekondadest, kelle hulka ta ise ka kuulus, ja sealt tuli välja, et tema esivanem 5 sugupõlve tagasi ei olnud keegi muu, kui Tallinna tuntud timukas Detloff Fliegering."

Ajaloodoktor Lea Kõiv: "Ei saa öelda, et Rootsi aja lõpuks oleks eestlastest saanud tõelised kristlased, see oli väga aeglane protsess."

Ajaloodoktor Lea Kõiv: "Luterliku ühiskonna eripära tingis selle, et vaimulikud ja raad vaidlesid palju. Konfliktsus oli luterlikku ühiskonnakorda sisse kirjutatud juba alates reformatsioonist, kui ilmalikust võimust sai kiriku ülem."

Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Liivimaa 17. sajandi ajalugu ongi von Mengdenite sajand, see suguvõsa oli seotud kõikide rüütelkonna ettevõtmistega. Sajandi esimesel poolel oli võtmeisikuks Otto von Mengden ja teisel poolel tema poeg Gustav von Mengden."

Ajaloodoktorant Ilmar Tammisto: "Arutelud Rootsi riiginõukogus, mis peeti 1630. lõpus ja 1640. alguses, näitavad selgelt, et peeti vajalikuks kindlustada Liivimaa aadli lojaalsus Rootsi riigivõimule."

Ajaloodoktor Igor Kopõtin: "Riik kehtestas ennast suvelaagrite laiendamise küsimuses palju jõulisemalt kui tänapäeval, tegemist oli 1934. aastast alates siiski autoritaarse riigiga."

Professor Pärtel Piirimäe: "Kristiina elu on tekitanud juba algusest peale tohutult palju müüte ja kuulujutte, sest ta oli väga erakordse saatuse ja erakordsete eluvalikutega."

Ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo: "Kui mõelda 17. sajandi peale, kui oli palju igasuguseid pöördelisi sündmusi, kui Euroopa sõdade tõttu liikus siia palju inimesi, siis see moepilt, mis puudutas lõikeid, stiile ja kangaid, võis olla ikkagi väga kirju, oleks tahtnud isegi näha!"

Ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo: "Liha oli väga oluline toiduaine. Kui vili ikaldus, siis aitasid välja loomad. Varastest aegadest on teada ka seda, kuidas inimesed lasid loomadest verd, et endal hinge sees hoida."

Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Põltsam-Jürjo: "Inimese suurem kontroll enese üle, peenete kommete kultiveerimine on väga üleüldine kogu Euroopa ühiskonnas ja ajastule iseloomulik."

Kaasprofessor Enn Küng: "Kui algasid Tallinna ja Rootsi vahel liitumisläbirääkimised, siis kujunes üheks keskseks teemaks Narva küsimus."

Kroonika uustõlkija Jüri Kivimäe: "See senine Liivimaa kadus ära, mis tema asemele tuleb, see on Eestimaa mõiste."

Toronto Ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe: "Russow on üks esimesi, kes tõstatab küsimuse Liivimaa reetmise kohta selles sõjas."

Kirjanik Meelis Friedenthal: "Romaanis "Mesilased" olen püüdnud just ajastu meeleolu tabada, püüdsin kätte saada, mis tunne on olla 17. sajandi tudeng."

Kuningas Gustav Adolf: "Käesolevaga suvatseb tema parimal vormilisel viisil seda kooli tunnistada ning kinnitada ja soovib, et selline võiks alustada ja kauakestvalt õitseda jumala auks, kristliku noorsoo hingekosutuseks ja isamaa hüvanguks." Aasta oli siis 1631.

Professor Pärtel Piirimäe: "Gustav Adolf on ainus Rootsi kuningas, kes on saanud lisatiitli Suur. Rootsi Riigipäev otsustas 1633. aastal anda talle postuumselt sellise austava tiitli. Gustav Adolfit loetakse täiesti õigustatult üheks suurriigi peamiseks rajajaks."