Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Roosmarii Kurvits: "Oli ikkagi püüd lääneliku ajakirjanduse suunas; ükskõik, kas nö eraomaniku all või riigi all või rendiettevõttena lehte tehes." Tiit Hennoste: "Üks oluline vaidlus tol ajal käis selle üle, kas ajakirjandus on naelavabrik, mis toob raha sisse, või peab ajakirjandus kuuluma tegijatele, kelles on ajalehe väärtus ja sõltumatus."

Anu Kaupmees: "Me tegime saateid nii, et näeks välja nagu propaganda, aga tegelikult ei oleks propaganda." Kulle Raig: "Me elasime niisuguses olukorras, nagu kogu ühiskond: me mõtlesime üht, rääkisime teist ja tegime kolmandat, aga see oli teadlik skisofreenia!"

Hain Rebas kaitseministri ametist lahkumisest 1993. aastal: "Kui täpne olla, siis lahkusin küll seoses Pullapää kriisiga, aga mitte nende mässajate tõttu, vaid seoses sellega, mismoodi juhtivad valitsuse liikmed reageerisid või mittereageerisid sellele."

Kieli ülikooli emeriitprofessor Hain Rebas: "Peetri ajal tuli muidugi see plaan, et valitseda Läänemerd ja et keelata Läänemeri teistele." See mare clausumi printsiip Vana-Rooma õiguses on Hain Rebase sõnul läbiv joon Vene välispoliitikas.

Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver Vikerraadio sünnist 1967. aastal: "See oli nüüd juba selline raadio, mida kuulajad ootasid!" Juhan Sihveri sõnul oli Vikerraadio märk eesti raadio kuldajast.

Mark Soosaar Vikerraadio sünnipäeva eel: "Kutsun kõiki oma kolleege oma mõtteid jäädvustama!"

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Uues olukorras, mis algas 24. veebruaril, on eriti tähtis, et me täidaksime oma põhiseadust." Ilmar Tomusk peab silmas muuhulgas ka seda, et põhiseaduse järgi on igal ühel Eesti riigis õigus saada eestikeelset haridust.

Lauri Vahtre: "Meie ajalugu on kulgenud laias laastus kahe suure jõu tallermaaks olles, need on Saksa ja Vene. See on selline hall tsoon, kus aeg-ajalt tuleb mängida ühe või teise poole vastu ja vaadata võimalust, kuidas iseseisvaks saada. Ukrainlastel on midagi sarnast, ikka peamiselt see, et on Poola ja on Vene. Nemad on siis ka olnud kahe suure jõu vahele surutud."

Siim Kallas rahareformi esimesest hommikust: "See oli omamoodi sürrealistlik pilt: päiksepaisteline ilm, tursked higised mehed loopisid rahakotte autode peale. Nagu filmis pangaröövlid!"

Siim Kallas rahareformi õnnestumise põhjustest: "Peafaktor oli rahva tohutu vaimustus!"

TÜ kaasprofessor Kaarel Piirimäe: "Meie õnneks ei olnud me üksi! Probleem - võõrvägede viibimine iseseisvuse taastanud riikides - oli rahvusvaheliselt oluline."

Hellar Lill: "Kaitsevägi ei saa kunagi valmis, me peame kogu aeg riigikaitset arendama ja kaitseväge täiendama, sest muidu võib juhtuda, et keegi teine teeb seda meie eest!"

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "See vaidlus, kas iseseisev kaitsevõime või rahvusvaheline sõjaline koostöö, riigikaitse alane koostöö, oli vaidlusteema läbi kogu kümnendi (1990. aastad) ehk kuni NATOga liitumise konkreetsete sammudeni." Saade on Eesti riigikaitse sünnist ja kaitsejõudude ülesehitamisest pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal.

Komisjoni tegevjuhi Toomas Hiio hinnangul oli komisjoni raportitest kõige huvitavam kolmas raport Nõukogude okupatsiooni kohta aastast 1944, sest seal oli asju, mis laialt teada ei olnud. Toomas Hiio: "Üks huvitavamaid teemasid on selles raportis repatrieeritute kohtlemine ehk nende kohtlemine, kes Saksamaalt tagasi toodi või tulid; repatrieeritute laagrid Paldiskis ja Põllküla kandis ja nende inimeste kategoriseerimine."

Komisjoni tegevjuht Toomas Hiio: "Komisjon koostas poolpoliitilise hinnangu: raportites tuuakse välja olulisemad faktid ja defineeritakse süü, aga süüdi saab mõista loomulikult kohus."

Martti Kalda: "See et suur Nõukogudemaa need inimesed üldse siia suunas, näitas, et Eestit peeti eriliseks kohaks, viisakaks kohaks." Martti Kalda sõnul soovis Nõukogude Liit Eestiga näidata oma paremat poolt.

Eesti rahvapärasest ajaarvamisest, muinsustest, mida käega katsuda ei saa. Juttu on aasta sisemisest jaotusest ja kalendrikuude nimetamisest. Millest milleni arvestasid aega muistsed eestlased ja millal sai eestlastele omaseks kalendrikuid kasutada? Räägib ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Olav Osolin: "Minu jaoks on see väga armas mälestus, kahju et see otsa sai!" Seltskond oli aastatel 1979- 1981 Eesti Raadios töötanud Osolini sõnul väga tore ja saates sellest toredast seltskonnast, kellega "juhtus igasuguseid lõbusaid asju", ta saates räägibki.

Olav Osolin meenutab: "Eelolümpia ajal, kui sõitsime paadiga merel, siis märkasin äkki, et allveelaev tõuseb minu kõrvalt üles, andsin kohe reportaaži ja ütlesin, et meil siin hakkavad võistlejad tulema juba vee alt!"