Keelesaade | Vikerraadio | Err

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis. EKI vanemteadur Kristiina Ross (pildil) räägib eesti keele rikkalikest võimalustest pöördsõnu muuta. Juttu on ka sellest, millal need grammatilised vormid on eesti keelde tekkinud, kui palju neist on laenatuid. Tendentsidest tänapäeva keeles ja sellest, kas mõni muutevorm on teenimatult tagaplaanile jäämas. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 31. jaanuaril kell 15.05.

"Keele ja meele roll võõrast omakssaamise teel" räägiti Tartu Ülikooli aastapäeva konverentsil läinud aasta lõpul. Lazar Gulkowitschist (pildil), juudi teadlasest, pagulasest, kes sai Eestis omaks, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Anu Põldsam.

Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatakse ühtseid keeleoskustasemeid (A1, A2, B1, B2, C1, C2). Raamdokument on Euroopa keelemapi aluseks esitamata nõudmisi. Keelenõudmised tulenevad erinevatest õigusaktidest, nt Eesti kodakondsuse taotleja peab sooritama eesti keele B1 taseme testi. 

Ajakirjanik ja luuletaja Ado Grenzstein võttis 1883. aastal oma maleõpikus kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng. Tema loodud terminoloogiat arendas edasi maletaja Johannes Türn. Kuidas on tekkinud ja arenenud male sõnavara, räägib rahvusvaheline meister males Iivo Nei (alumisel pildil). Rahvusvahelise maleaasta esimene "Keelesaade" on pühendatud Paul Keresele (pildil), kellel 7. jaanuaril on 100. sünniaastapäev.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 3. jaanuaril kell 15.05.

Talveootusesse toob talvist hõngu selle aasta viimane Keelesaade. Kuulame Juhan Liivi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Aleksander Suumani, Paul - Eerik Rummo, Ellen Niidu ja eesti laste luuletusi.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, ta töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Töö võõraste keeltega, mis on väljasuremise ohus, paneb mõtlema ka oma emakeele peale. Mis või kes ohustab ühte väikest keelt, kas ja kui palju võib või peab keel muutuma ja kui kiiresti? Kas eesti keel peab püsima sellisena, nagu ta on - nende ja teiste teemaga haakuvate küsimuste üle arutleb Indrek Park saates. Küsib Piret Kriivan. Kuula 13. detsembril kell 15.05.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis.Kui palju on indiaani keeli, kas kõik indiaani keeled on sugulased, kuidas need keeled kõlavad, kuidas nimetavad indiaanlased oma emakeelt, mis sunnib eesti teadlast elama indiaani reservaadis, et indiaanlaste keeli väljasuremisest päästa? Mis või kes ohustab eesti keelt?Kuula 6. detsembril kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.Foto: erakogu.

Novembri lõpus sai saja viiekümne aastaseks briti kirjaniku Lewis Carrolli armastatud tegelane Alice. Keelesäutsu toimetaja Priit Põhjala lemmiktsitaat Alice´i juttudest on Kuugel-Muugeli (inglise Humpty Dumpty) keelealane mõtteavaldus raamatust „Alice Peeglitagusel maal”: „Kui mina ütlen mõne sõna, siis tähendab see täpselt seda, mida mina soovin.”

Eesti integratsiooni monitooringu põhjal, mis avaldati sel suvel , tõid kaks kolmandikku tööl käivatest eestlastest välja, et nad ei saaks oma ametit pidada ilma vene keele oskuseta. Tallinna Ülikooli vene keele õpetaja Mare Ross uuris ülikoolis vene keele vabaaineks valinud tudengitelt, mida nad õppima asudes on soovinud ja missugune on tegelikkus keeletundides. Saates räägime eestlasest ja vene keelest, miks vene keelt ei armastata, kas põhjus on ajaloos ja poliitikas või ka õpetamismeetodites. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 22. novembril kell 15.05.

Eestlase õigusest ja võimalusest saada Eestis riigikeelset arstiabi räägib Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele lektoraadi juhataja dotsent Mart Rannut.Arstide riigikeele oskuse uuringust on selgunud, et igal seitsmendal patsiendil on olnud eestikeelse arstiabiga probleeme. Missugusel tasemel nõutakse riigikeele oskust arstidelt mujal Euroopas ja kas meie riigi nõudmised on karmimad või nõrgemad?Kas muukeelsetelt arstidelt saab, võib või peab nõudma riigikeele - eesti keele oskust? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 15. novembril kell 15.05.

10 kõige olulisemat eestikeelset sõna, mis tähistavad inimest, on inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema. Missuguses kontekstis need sõnad esinevad ehk missugused sõnad ümbritsevad põhisõna ja mida ütleb see keelekasutajate hoiakute, arusaamade, keelekasutajate omavaheliste suhete kohta?Saate esineb Eesti Keele Instituudi teadlane Liisi Piits, kes kevadel kaitses doktoritöö pealkirjaga "Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles".Kuula 8. novembril kell 15.05. Satejuht on Piret Kriivan.

Eesti kohanimed jutustavad meie lugu. Kuidas nimed sünnivad ja missugust informatsiooni endas kannavad? Kas ja kui palju ja mille poolest erinevad Eesti kohanimed piirkonniti?Miks valmivast kohanimeraamatust tänavanimesid ei leia, kas Kaali järve nimel on mingit pistmist sellega, et Saaremaa on maailmalõpu saar, räägib saates EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 1. novembril kell 15.05.

Araabia keelest, kirjakeelest ja kõnekeeltest ning araabia keele õpetamisest Eestis räägib Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo õppejõud Helen Geršman.Juttu on sellest, millest koosneb araabia kiri, kas kõik araabia kõnekeeli rääkivad inimesed saavad aru araabia meediakanalitest, näiteks ka Al Jazeerast, kui palju on araabia keele oskajaid Eestis, missugust keelt Eestis õpetatakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 25. oktoobril kell 15.05.

Pagulaste keeleõpet korraldab sotsiaalministeerium. Ministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag (foto: Sander Ilvest) räägib keeleõppe põhimõtetest ja korralduslikust küljest.Keeleõpetajate leidmiseks korraldatavast konkursist, tõlketeenusest ja teistest küsimustest, mis seoses keeleõppega lahendada tuleb ja kes on asüülitaotleja, pagulane, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja.

Mida kõneleb eestlase keha? Kuidas mõjutab suhtlemisprotsessi, meie eneseväljendust ja seda, kuidas me suhtlemisel teise poole sõnumit vastu võtame, meie keha keel?Saates kõneleb kultuuriajaloolane, psüholoog ja sotsioloog Jüri Uljas (Elmo Riig / Sakala), kes on kirjutanud raamatu "Eestlase keha kõneleb."Jüri Uljas:" Kehakeel on väga oluline suhtlemisel, arvude üle vaieldakse, aga on pakutud, et üle 10 protsendi ei ole sõna osakaal, väga palju mängib rolli see, kuidas sõna välja öeldakse." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. oktoobril kell 15.05.

Räägime eesti keelest Eesti avalikus ruumis: televisioonis, arstikabinetis, trollibussis, toidupoes ja mujal. Stuudios on Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga. Septembrist on instituudis ametis uus direktor keeleteadlane Tõnu Tender (foto: Andres Treial).

Mis kasu võiks olla kodanikuühiskonna arendamisest või kaasaegsest tehnoloogiast soome-ugri idapoolsete keelte tuleviku jaoks ja kuidas mõjutab praegune rahvaste ränne läänepoolseid soome-ugri keel?

Vahemere saartel elab palju rahvaid, ent oma keelega rahvaid vaid neli: korsiklased, sardid, sitsiillased ja maltalased. Kuidas saab väikese rahva keel püsima jääda, millest või kellest see sõltub? Kuidas on nimetatud keeled seni püsinud ja kas neid keeli kõneldakse veel ka kauges tulevikus?

Tänavu pälvis Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tungal aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest,