Labor | Vikerraadio | Err

Tolmeldajaid, peamiselt pisikesi putukaid, ähvardavad tänapäeval mitmed ohud. Kuidas tolmeldajatel läheb ja mida me saame teha, et ka koduaias rohkem mesilasi näha, räägib bioloog Virve Sõber.

Kuidas elab Eesti linnurahvas? Bioloog ja looduskaitsja Eerik Leibak annab ülevaate meie linnustiku liigirikkuse ja arvukuse muutustest.

Kuidas kauge galaktika must auk pildile saadi, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikateadlane Ivo Müürsepp.

Sel aastal saab pool sajandit päevast, mil esimene inimene astus Kuule. Meenutame, kuidas seni Kuul on käidud, ja uudistame, mis plaanid on inimkonnal Kuu ja muude taevakehadega edaspidi.

Eesti poolkasutatud turbaväljadelt paiskub atmosfääri hiigelkoguses kasvuhoonegaase. Targem oleks aga turbaga midagi kasulikku peale hakata. Turba väga mitmesuguseid kasutusviise – põllurammust ehitusmaterjalini – on uurinud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli keemik Jüri Liiv.

Euroopa Tuumauuringute Keskuse teadlased teatavad, et on avastanud veel ühe väikese erinevuse aine ja antiaine osakeste vahel, senimärkamata väikese kõrvalekalde täiuslikust vasandlikkusest.

Kui Robert Koch täna 137 aastat tagasi tuberkuloosibakteri avastas, saabus bakterioloogiale uus ajastu. Mikrobioloog Pirjo Spuul avab avastuse tausta ja räägib ka ravimresistentsete haigusvormide kahetsusväärsest levikust tänases Eestis.

Linna elama tulnud loomad leiavad eest keskkonna, kus saasteainete tase, toiduvalik ja isegi valge aja pikkus erinevad looduspärasest. Kuidas need tingimused lindude, kalade ja imetajate tervist mõjutavad ja kas tõstavad ka vähiriski, on uurinud Tuul Sepp Tartu Ülikoolist.

Miks on mõned liblikad suuremad, teised väiksemad? Entomoloog Toomas Tammaru on uurinud öise ja päevase lennuviisiga vaksiklaste suurusevahet ja avastanud: öised on suuremad, päevased väiksemad. Põhjus ei ole veel täpselt teada, kuid arutleda selle üle juba saame.

Mis on biomajandus ja mille poolest erineb rohe- ja mahemajandusest, selgitab Kaja Peterson Stockholmi Keskkonnainstituudist.

Teadusväitlus 2019 (esiosa)

Teadusväitlus 2019 (täispikk)

Kuidas on Austraalia, Prantsuse ja Briti jänesed saavutanud vastupanuvõime ohtliku müksoomiviiruse vastu, mida nende seas 1950. aastatel tahtlikult levitati?

Selleks, et välja nuhkida, milliseid saasteaineid keskkonnas leidub, võib tarvis minna nanomeetrise läbimõõduga õõnsa kõrvitsa kujulisi tünnikesi, mis muudavad värvust, kui neisse satub mõne otsitava aine kiraalne ehk käeline molekul. Niisugust keemilist nina aitab välja töötada Riina Aav Tallinna Tehnikaülikoolist (pildil).

Universum paisub kiirenevalt, kuid paisumise kiirendus paistab nüüd kahenevat. See tähendab, et mõistatuslikku tumedat energiat on maailmaruumis ajapikku vähemaks jäänud. Teadlased järeldavad seda kaugete kvasarite vaatlustest. Füüsik Andi Hektor seletab toimuvat.