Labor | Vikerraadio | Err

Geeniuuringud on toonud päevavalgele uusi põnevaid asjaolusid karude põlvnemisest ja paelusside mitmekesisusest. Meie tänapäeva pruunkarudes on säilinud üsna rohkesti iidsete koopakarude geenimaterjali, põistangpaelusside liigirikkus võtab aga esmasüvenemisel lausa silmad kirjuks.

Miks tuleb loomadel ette homoseksuaalset käitumist? On see norm või mitte? Loomaökoloog Raivo Mänd aitab edendada algatust "Kust sa tead?".

Arvutid tõlgivad, tuvastavad kõnet ja aimavad juba mõne tähe järgi ära, millist sõna me tahame kirjutada. Selleks kõigeks vajavad arvutid head keelemudelit – ettekujutust sellest, milliseid sõnu võiksid inimesed mingis olukorras tõenäoliselt kasutada.

Kuuleme saates valitud helilõike augustis Paides toimunud 6. arvamusfestivali teadusala aruteludest.

Paljudesse Euroopa linnadesse asuti läinud sajandi keskpaiku suurel õhinal rajama modernistlikke paneelelamurajoone, et majutada neisse rohkearvulisi uusi linlasi.

Eesti on saanud endale uue päevaliblikaliigi – kirju-tumesilmiku, kes on soojaga põhja poole levinud ja jääb siia arvatavasti ka püsima. Liblika esmaleidja, Tartu Ülikooli entomoloog Andro Truuverk räägib leiust ja selle tähendusest, aga ka liblikamaailmast laiemalt. 

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid eile õhtul pseudoteaduste populaarsuse üle (pildil vasakult) jutujuht Vladimir Svet, füüsik Sergei Vlassov, geneetik Natalia Pervjakova ja evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.

Kuidas jälgida põtru, kui põdrad väga ei taha, et neid jälgitakse? Tartu Ülikooli doktorant Maris Kruuse (pildil) sai aga lõpuks siiski kümme põtra kaelustatud, ja nüüd teame paremini, kuidas need suured ulukid uuendatava Tallinna-Tartu maantee lähistel liiguvad ja kus nende rajad kulgevad. Loodetavasti saab ka uued ökoduktid nüüd paremini põtrade vajaduste järgi sättida.  

Hoolimata kogu maailma digiteerumisest on sageli üllatavalt keeruline omavahel ühildada isegi lähedaste naaberriikide ja -linnade digiteenuseid. Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur Ralf-Martin Soe (pildil) on oma doktoritöös uurinud Tallinna ja Helsingi digiühendamise võimalusi.

Hobuste ajaloo valgetest laikudest ajame juttu Tallinna Ülikooli arheozooloogi Lembi Lõugasega (pildil). Semiootika tähendusest vestleme Tartu Ülikooli biosemiootiku Kalevi Kulliga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. juunil kell 17.05.

Sada tuhat inimest mängis üle maailma ühekorraga arvutimänge, et luua värske ja võimas juhuslike nullide ja ühtede voog. 11 teaduslabori teadlased tegid voo abil katseid, mis tõendasid üht kvantmaailma käsitamatumat kummalisust – osakeste põimingut. Üks ajakirjas Nature avaldatud katsekirjelduse autoreid, ETH Zürichi doktorant Johannes Heinsalu (pildil) selgitab taustu ja üksikasju. 

Kliima muutumisest, selle põhjustest ja tagajärgedest vestlevad keskkonnakuu neljandas ja viimases erisaates Tartu Ülikooli kliimauurijad Piia Post ja Jaak Jaagus. 

Inimene kujundab maakera ümber: kus enne oli mets, on nüüd põld; kus enne oli põld, on nüüd linn. Keskkonnakuu kolmandas saates räägivad metsade, põldude, linnade ja muude maastikukoosluste kasvamisest, kahanemisest ja asendumisest maastikuökoloog Ülo Mander ja mullateadlane Alar Astover.

Keskkonnakuul on "Laboris" keskkonnateemalised erisaated, millest teises räägivad keskkonnasaastest, sealhulgas plastsaastest meie veekogudes ja joogivees keskkonnatehnoloogid Erik Puura ja Margit Heinlaan.  Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 13. mail kell 17.05.

Keskkonnakuul on "Laboris" keskkonnateemalised erisaated, millest esimeses räägivad maailma ja Eesti elurikkuse käekäigust minevikus, olevikus ja tulevikus botaanik Aveliina Helm ja paleontoloog Oive Tinn. Kuidas on elurikkus maakera ajaloos muutunud? Kuidas õnnestuks alanud uus hukulaine peatada? 

Eesti vanimat kala (pildil on tema fossiil) tutvustab paleontoloog Oive Tinn. Teaduses on üha suuremaks mureks saanud uurimistulemuste mittekorratavus, mille üle arutleb molekulaarbioloog Ülo Maiväli. Esimese eestikeelse semiootikaõpiku tähendusest räägime ühe autori, biosemiootik Kalevi Kulliga.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leidnud närvirakkudest ja neid ühendavatest sünapsitest mehhanismi, mida mõjutades saaks ravida üht harvaesinevat haigust, Pitt-Hopkinsi sündroomi. Sama mehhanismi tundmine võib aga aidata ka palju levinumaid haigusi ravida. Uuringutest räägib professor Tõnis Timmusk (pildil). 

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Eestis tehtud kilpkonnakujuline robot tuvastas Teravmägede külmades ja tumedates fjordivetes suurt elurikkust. Biorobootik Maarja Kruusmaa meenutab polaartalvist ekspeditsiooni ja tutvustab edasisi plaane.Teaduse tuleviku pärast muretsevad noored teadlased soovivad motiveerida poliitikakujundajaid teadusest rohkem hoolima. Algatust tutvustab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.