Labor | Vikerraadio | Err

Teadlase kommentaar.

Fotoonikaklubi.

Taimeteadus.

Yorkshire'i krahvkonnast Inglismaal on pärit veel üks tähtis asi peale pudingi ja terjeri – tölt. Tölt ehk telderdus on hobuste eriline sujuv liikumisviis, mis tänapäevaks on levinud juba üle terve hobumaailma. Aga et tölt-sammu võimaldav geenimuutus tekkis just Yorki kandi hobustel 9. või 10. sajandi paiku, seda on aidanud välja selgitada arheozooloog Lembi Lõugas, kellega saatejuht Priit Ennet sellest "Laboris" ka vestles.

Kuidas hinnata teadustööde taset, kui teadusharud omavahel nii sisult kui ka traditsioonidelt nii palju erinevad, arutleb teadlase kommentaaris Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professor Jaan Raik. Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt (pildil), on aidanud rahvusvahelise uurimistöö osalisena välja selgitada Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas.

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Teadlase kommentaaris võtab füüsik Raivo Stern ette olukorra Eesti teadusmaastikul. Metsaraiet uurinud metsandusteadlane Hardi Tullus räägib, mille poolest erineb turberaie lageraiest ja mis eelised või puudused kummalgi teise ees on. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab matemaatik Marcus du Sautoy raamatut teadmiste piiridest ja piiritusest. Õpilaste teaduslahingu käimaminekust kannab ette korraldaja Kristi Parro.

Labor on seekord avalikult salvestatud Tartus AHHAA keskuses 12. jaanuaril toimunud vestlusõhtul Tartu Ülikooli rakubioloogi Toivo Maimetsaga. Saates on juttu kõigi elusolendite koosseisu kuuluvatest salapärastest väikestest kambrikestest ehk rakkudest. Arutame võimalusi rakke muundada ja küsime, kas kõike, mis võimalik, tegelikult ka teha kõlbab. Vestlust suunavad Labori saatejuht Priit Ennet ja Õhtuleht.ee reporter Piret Pappel. Kuula 15. jaanuaril kell 17.05.

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.

Kuidas on seotud meie põllud ja veed, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maa(- ja Vee)ülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges. Kuidas on põimunud maastik ja geenid, jutustab seejärel Tartu Ülikooli makroökoloogia doktorant Marge Thetloff. Kuidas on segunenud kunst ja füüsika, näitab üht kunstnik Ülo Soosteri piltide ja füüsik Jaak Kikase tekstidega raamatut lehitsedes teaduskirjanik Tiit Kändler. Pildil on mägiristik, kelle geene Marge Thetloff uurib. Saate autor on Priit Ennet. Kuula 27. novembril kell 17.05.

Kas kvantmehaanika võimaldab või välistab meie vaba tahte? Novembri viimasel päeval kutsuvad kvantfüüsikud kõiki huvilisi osalema asjakohases katses. Johannes Heinsoo Zürichist Šveitsi föderaalsest tehnikainstituudist ETH annab eksperimendist ja selle teaduslikust ning filosoofilisest taustast teada.Võimalusi, kuidas tuua kallis ja kohmakas teaduspublitseeringusüsteem tänasesse päeva, vaeb Tallinna Tehnikaülikooli informaatikateadlane, akadeemik Tarmo Uustalu.Eesti teaduskeele olukorrast räägib teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli keeleteadlane Peep Nemvalts.

Kas paleoliitikumis toituti paleodieedi järgi? Tallinna Ülikooli paleozooloog Lembi Lõugas leiab teadlase kommentaaris, et selles on põhjust kahelda.Robotex tikub kosmosse. 16. korda toimuvat ja juba maailma suurimate sekka pürgivat robotivõistlust saadavad tänavu ka kosmoserobootika teemalised arutelud kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Janika Leoste Robotexi tiimist annab ülevaate.Teadusfilmid tulevad Pimedate Ööde Filmifestivalile. Just Filmi tegevjuht Mikk Granström annab teada neljast teadusdokumentaalist, mida algaval nädalal Mustamäe Apollo kinos vaadata pakutakse.

Tähed tiirlevad galaktikas võbelevate voogudena. Tartu Observatooriumi astronoom Rain Kipper tutvustab asjakohast matemaatilist mudelit.Maakera on astunud uude ajajärku, antropotseeni ajastikku, millest kõneleb teadlase kommentaaris Tallinna Ülikooli geoökoloog Tiiu Koff.Mõnede ühiskonnavaatlejate hinnangul oleme jõudnud ka faktide järgsesse aega. Kuidas saavad teadlased sellest hoolimata riigivalitsejatele ja ettevõtjatele hüva nõu anda, arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Samblikke, neid seentest ja vetikatest koosnevaid eriskummalisi liitolendeid on olnud üsna raske täpselt liigitada ja süstematiseerida. Kristiina Mark Tartu Ülikoolist on uurinud samblike DNAd ja aidanud tuua samblike maailma suuremat selgust. Muu hulgas on tema tööst selgunud, et kaks Saare- ja Hiiumaal kasvavat rebasesambliku vormi, mida seni peeti eri liikideks, on tegelikult üks ja seesama liik. Samuti aitas ta avastada ühe täiesti uue habesamblikuliigi.

Mida võtta ette doktoriõppega, et Eestit tõhusamalt edendada, arutleb teadlase kommentaaris Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari.Värvikate reisimuljete saamiseks ja ja teistele rääkimiseks ei pea ilmtingimata ise igal pool käima. Prantsuse kirjandusteadlase Pierre Bayard'i raamatut "Kuidas kõnelda kohtadest, kus te kunagi käinud ei ole" on lugenud teaduskirjanik Tiit Kändler.

Noppeid reedel Tallinnas toimunud konverentsilt "Teadus kui Eesti arengumootor III – ühisosa otsides".Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak avaldab mõtteid ja ettepanekuid ettevõtete ja teadlaste koostööst.Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand kõneleb riigi rollist keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel.Keeletehnoloogial põhinevat teenust Qlaara pakkuv ettevõtja Arvi Tavast arutleb küsimuse üle, kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi. Saatejuht on Priit Ennet.

Nobeli meditsiiniauhind anti teadlasele, kes on uurinud rakkudes toimuvat enesesöömist ehk autofaagiat. Kommenteerib rakubioloog Toivo Maimets.Nobeli füüsikaauhind anti teadlastele, kes seletasid õhukeste materjalide omadusi sama matemaatikaga, mis kirjeldab augulisi saiakesi. Kommenteerib füüsik Teet Örd.Nobeli keemiaauhind anti teadlastele, kes on ehitanud molekulidest lihtsamat sorti masinaid. Kommenteerib keemik, akadeemik Jaak Järv. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 9. oktoobril kell 17.05.

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike asitõendite, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar.Kosmoseobservatoorium Gaia sai kaardile miljard tähte, vahendab Tartu Observatooriumi astronoom Indrek Kolka.Mida tähendab või ei tähenda uskuda teadust, mõtiskleb teadlase kommentaaris Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu statistikateadlane Krista Fischer.

Selleks, et saavutada edu ja rahulolu, tuleb endalt küsida õigeid küsimusi. Matemaatikust ettevõtja Margus Niitsoo on läbi elukogemuse ühe väga õige küsimuseni jõudnud ning jagab seda ka tänases teadlase kommentaaris.Inimkond on Aafrikast mujale maailma rännanud vähemalt kahes suures laines, millest varasema jälg on tänapäeva inimese genoomis peaaegu kustunud. Eesti teadlased leidsid aga vanema jälje paapuate genoomist üles ja annavad sellest teada ajakirjas Nature. Labori stuudios on uurimistöö üks juhte Mait Metspalu Eesti Biokeskusest.