Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

40 aastat tagasi detsembri lõpupäevadel 1979. aastal tungis Nõukogude Liidu 40. armee Afganistani. Selles sõjas sõdis üle pooleteisetuhande Nõukogude Eestist ajateenistusse võetud noort meest.

Jõuluaja lõppemisest ja lõpetamisest räägib Kirjandusmuuseumi folklorist, "Eesti rahvakalendri" koostaja" Mall Hiiemäe.

Kuidas on see nii juhtunud, et kõige kardetumast punasest kärbseseenest on saanud kaunistus pühadekaartidel, aedades, busspeatustes, lastemänguplatsidel?

"Heal lapsel mitu nime", teab vanarahvas öelda. Kratt, pisuhänd, varavedaja, tulihänd, lendva, tulik, tulehaga, tulekera, puuk, hännamees...

Teises saates Eesti spordi sajast aastast on juttu spordielust Nõukogude okupatsiooni ajal.

Eesti I spordikongressil 100 aastat tagasi 1919. a novembris otsustati asutada Eesti Spordiliit ja Eesti Olümpiakomitee ning saata võistkond 1920.a. olümpiamängudele Antverpenis.

Soome talupoeg põgenes 15. sajandil Lohja kihelkonnast Tallinna, kaasas suur mererannalt leitud hõbeaare. Kui sagedasti tuli keskajal selliseid juhtumeid ette, et Soomest Eestisse või Eestist Soome seaduse täitmise eest põgeneti?

"Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli esimese saja immatrikuleerunud tudengi hulgas domineerisid eestlased ja esimese saja hulgas oli 49 naist - 46 eestlannat ja 1 sakslanna, 1 poolatar ja 1 juuditar," räägib TÜ Eesti ajaloo lektor Janet Laidla.

Eesti Ajakirjanike Liit on 1919. a asutatud ajakirjanike kutseorganisatsioon, kuhu kuuluvad nii kirjutavad kui ka raadio- ja teleajakirjanikud.

Ajaloolane Urmas Selirand: "Hiiumaal on olnud suur strateegiline tähtsus mõlema suure sõja ajal, eesmäk oli muuta vaenlase sissetungimine Soome lahte võimalikult ebamugavaks või isegi võimatuks."

Ajaloolane Urmas Selirand Hiiumaa Militaarmuuseumis muuseumi kogu kohta: "Kõik on metsast ja mere äärest ja hiidlase aiast ja aidast kokku toodud."

Hiiumaa Muuseumi teadur Kauri Kiivramees (foto Hiiumaa Muuseum): "Kui Kärdla kalevivabrikut poleks olnud, siis ei oleks Kärdla tõenäoliselt linn, sest koos vabrikuga tuli Kärdlasse linlik elulaad. Enne kalevivabrikut oli Kärdla rootslaste küla."

Hiiu mereajaloo uurijad Endel Lepisto (paremal) ja elupõline laevakapten Olev Heilo (keskel) klubist Pühalepa Vanamehed räägivad Hiiumaa - sarja 3. saates Hiiu kuulsatest meresõitjatest, laevakaptenitest, laevaehitusmeistritest ja kolhoosist Hiiu Kalur.

600. saade on Hiiumaast ja hiidlaste loost.

599. Eesti lugu. Hiiumaa sarja esimene saade on salvestatud Hiiumaa Muuseumi Kassari majas.Saates tutvustab muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo nelja alget, mis on hiidlaste lugu läbi aastatuhandete kujundanud.

Vormsi kiriku 800. aastapäevale pühendatud teises saates on pikemalt juttu sellest, kuidas käis Vormsi talupoegade käsi Rootsi ajal ja kuidas Tsaari-Venemaa ajal. Missugused olid rootslastest vabade talupoegade suhted Rootsiga Vene võimu ajal?

Vormsis tähistati juulikuus olevipäeval kiriku 800. aastapäeva. Vormsi Püha Olavi kiriku (foto Ants Rajando) lasi 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Millal Vormsi saar asustati, kes olid esimesed asukad, kuidas Valdemar Vormsi saarele sattus, kuidas Vormsi endale nime on saanud? Vormsi saare varasemast ajaloos räägib Vormsi kiriku õpetaja Ants Rajando.

Teises saates tuletõrje ajaloost on juttu sellest, kuidas tulekahjud ja tuletõrjujajate töö on sajandite jooksul muutunud.

7. septembril 1919. a asutasid vabatahtlikud tuletõrjeseltsid Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele.

Ajaloolase Küllo Arjaka sõnul on ära unustatud, miks Balti kett korraldati. Küllo Arjakas: "Selle aktsiooni üks teravik oli suunatud itta, teine läände ja kolmas meile endile."