Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega." Marju Kõivupuu: "See triibukood on kindlasti võti eestlase hinge!"

23. juunil 1919. aastal marssisid Eesti väed Võndu ehk Cesisesse ja võtsid linna taganeva landesveeri väe käest tagasi. Võnnu lahinguks nimetatakse kõiki lahinguid 19. - 23. juunini Vabadussõja lõunarindel.

ESTO-d ja laulupeod on hoidnud eestlust elus kodumaal ja välismaal. Mai Raud-Pähn, kes on kogu oma elu pühendanud Rootsis eesti asja ajamisele, on oma pika elu jooksul näinud mõlemaid pidusid ja ta jagab oma mälestusi saates.

Taani kuningas Valdemar II maabus oma laevastikuga 15. juunil 1219 Lindanise juures ja purustas lahingus eestlaste sõjaväe. Legendi järgi pöördus sõjaõnn taanlaste poolele tänu taevast alla kukkunud lipule. Eestimaal algas Taani aeg.

Kultuuriteaduste professori Kristin Kuutma hinnangul ei ole õige nimetada laulupidu kultuurilaenuks. Kristin Kuutma: "Poolteist sajandit tagasi kujunes saksakeelses kultuuriruumis Euroopas laulupidude tegevus välja suhteliselt samal ajal, kui see nähtus kujunes Eestis."

Toiduajaloolane Anu Kannike: "Laulupeo komitee oli esialgu plaaninud laulupeolisi tasuta toita, aga see osutus esimesel laulupeol siiski ülejõu käivaks." Millal esimest korda laulupeolistele ilma rahata süüa anti, selle saab saatest teada.

Jakob Hurt kujunes ärkamisaja suurkujuks pärast kõnet esimesel laulupeol. Laulupeokõnes esitas 29aastane Jakob Hurt (fotol 1866.a) kolm üleskutset: jääda oma rahvusele truuks, kasvatada rahva ühtsustunnet ühistegevuse kaudu ja edendada emakeelset haridust.

Papa Jannsen: "Häbenegem ennast alati, kui rumalad oleme, aga ei iial sellepärast, et eestlased oleme."

Ajaloosaade pühendab järgmised saated kuni juubelilaulupeoni laulupidudele ja ESTOdele. Ühiskondlikust arengust ja sündmustest, mis viisid rahvusliku ärkamiseni ja esimese laulupeoni 150 aastat tagasi, räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Eesti 100, Läti 100, Soome 100, Kaitseliit 100, Vabadussõda 100, Jaan Tõnisson 150, Lennart Meri 90, Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartuse 200, laulupidu 150. Saates kuulete põnevaid lugusid viimase paari aasta saadetest, millega oleme nimetatud sündmusi ajaloosaates tähistanud.

Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo (fotol): "Ka Eestis osati teha vana head rootsi rauda!"Teises saates viikingiajast on juttu sellest, kus ja kuidas viikingiajal Eestis rauda toodeti ja mis sellega rauaga tehti. Kuidas ja kui palju raua eest hõbedat saadi? Kas viikingid röövisid või kauplesid? Kes olid viimased, kes araabia maailmas kauplemas käisid? Kuidas sattusid Kagu-Eestisse bütsantsi hõbevaagnad?

Uudiseid viikingiajast on viimase 10-15 aastaga kogunenud palju ja põhjapanevaid. Tallinna Ülikooli arheoloog Mauri Kiudsoo: "Läänemere idakaldalt said alguse kõik tähtsamad kaugkaubandusteed, mis suundusid edasi Loode-Venemaale ja sealt edasi Bütsantsi ja islamimaailma. Ükski viiking poleks pääsenud Venemaale ilma meiega kontakteerumata ja selletõttu olid viikingiaegsete idateedega seotud ka meie esivanemad."

Uudiseid keskaja arheoloogiast jutustab Tartu Ülikooli arheoloogiaõppejõud Ain Mäesalu. Kus toimus tegelikult 1268. aasta Rakvere lahing Vene vürstide ja Taani sõjajõudude, ordu ja piiskopivägede vahel? Juttu on Keila püssist, mis on veel vanem, kui maailma vanimaks dateeritud tulirelvaks peetud Otepää püss.

Ajaloosarja 580. saates oleme korraks tagasi muinasajas, millest me sarja 2004. aastal alustasime.TÜ arheoloogiaõppejõud Ain Mäesalu keskendub seekord uutele avastustele muinasaja lõpuperioodil. Juttu on Henrikust ja tema kroonikast, Lembitust ja tema pealuust, muistsest vabadusvõitlusest ja leidudest, mis viitavad sellele, et muinasaegsete naiste ja meeste toidueelistused võisid olla erinevad.

Akadeemik Valter Lang: " Lennart Meri kirjutas 5000 aasta taguse tulemise suureks ja sellel teoorial oli suur tähtsus, sest iga rahvas vajab narratiivi oma juurte kohta ja selle kohta, kust me oleme tulnud."

"Rahvuslik põhiheli oli Tõnissoni jaoks kaks asja: Esiteks keel ja teiseks oma esivanemate vaimse ja ainelise päranduse tunnistamine ja tunnustamine. Rahvuslik põhiheli hakkab helisema pärast seda, kui sa ise oled teinud sammu." (Krista Aru) Fotol on Jaan Tõnisson õunapuu juures. (1920/30. ERA).

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

Jaan Tõnissoni rollist eesti rahva kujunemisel rääkides tuleb kindlasti rääkida ühistegevusest: põllumajandusseltsidest, hoiu-ja laenuühistutest, karskusliikumisest.

Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Kus sündis riigimehe isa? Kuidas kohtusid Jaani isa Jaan ja ema Mari? Kuidas käis Jaani abikaasa Hilda, õdede Hilja ja Lagle ja vendade Helduri, Ilmari ja Lembit-Reinu käsi (EFA foto) ? Mis on saanud Jaan Tõnissoni järeltulijatest?

Jaan Tõnisson vahistati poole aasta möödudes pärast 1940. aasta juunipööret. Metsakalmistul riigivanemate kenotaafil on Jaan Tõnissoni surmapäevaks märgitud 3. 07. 1941 ja ka kommunismiohvrite memoriaalil on tema surma aastaks märgitud 1941.