Globaalsed Eestlased

"Kosmos ei ole enam abstraktne asi. See on koht nagu Kaug-Ida või Austraalia. Tegelikult me enam sõna kosmos ei kasuta. Seal on väga spetsiifilised kohad, kuhu me läheme ning kus on plaanis igasuguseid asju teha." Minu seitsmeteistkümnes saatekülaline on kosmose-ettevõtja Erika Ilves, kelle ettevõte OffWorld ehitab kaevandusroboteid, mis praegu toimetavad Maa peal, kuid kelle eesmärk on need tulevikus saata esialgu Kuule, seejärel asteroididele. Erika teekond juristina jõudis kesta vaid ��rike aasta aega, kuni ta avastas, et seda ta siiski teha ei soovi. Nii saigi temast kõigepealt ärikonsultant, kes reisis ja elas maailma eri paigus, t��tades põnevate projektide kallal. Kosmose-ettevõtluse ning futurismini jõudis Erika läbi inimkonna eksistentsiaalseid riske uuriva raamatu loomise, ning selles podcastis r��gimegi: Mida kaevandavad kaevandus-robotid Maal ning miks peaks minema Kuule ning asteroididele? Kuidas on tema mõtlemine kosmosesse aja jooksul muutunud? Kui suur on kosmoset��stus ning kuhu see liigub?

"Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmisel kui pastakas ja paber, kuna need on kõige kiiremad. See võib juhtuda sekundite jooksul – inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberile." Minu kuueteistkümnenda saate külaline on autodisainer Björn Koop, kellest on vaatamata kõikidele takistustele viimase 14 aastaga saanud autodisainis kõige kaugemale jõudnud eestlane. Vestlemegi tema teekonnast Valgast Frankfurti, kus ta t��tab juba viimased 9 aastat. Lisaks r��gime Björniga: mis on kõige raskem autodisaineri t��s? kes on tema eeskujud ning miks teevad nad seda t��d erakordselt? miks on suur osa autodest "kurja" välimusega ning mida r��gib see meie ühiskonnast? millised on tema lemmikud automudelid? kuhu liigub autodisain üha autonoomsemaks muutuvas transpordi- ja informatsiooniplatvormide maailmas? ja paljust muust. Saade on salvestatud 5. veebruaril 2017 Skype vahendusel. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander).

Urmas Väljaots sai eestlastele tuntuks aastatuhande vahetusel, kui hakkas korraldama moekonkurssi "SuperNoova". Hiljem on ta avalikkuse ees figureerinud peamiselt nii moeajakirjanikuna kui ka teles, viimati saate "Eesti Tippmodell" ühe žüriiliikmena. Sel aastal kirjutab ta aga juba 10. korda oma Kroonikas ilmuvasse Moepolitsei rubriiki ülevaadet vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualettidest. Tegelikult aga, ilma suurema kärata, on Urmas teinud moe- ja parfümeeriat��stuses märkimisv��rset karj��ri, ning tema 11 aastat Pariisis ja seejärel viimased poolteist aastat Londonis toovad esile inspireeriva loo julgusest, õppimisvõimest, järjepidevusest, ning distsipliinist. Me r��gime Urmasega tema algusaastatest Eestis, mis nagu paljudel 90ndatel elanud eestlastel oli üsna kirev ning täis paralleelseid projekte, kuid mis valmistasid teda ette elu raskeimaks katsumuseks saada sisse Pariisi tippmodekooli IFM, ise samal ajal prantsuse keelt vaevu purssides. Urmase näol on tegemist parfümeeriamaailmas kaugeimale jõudnud ee

Oma 14. podcastis on minu vestluskaaslaseks Pärnu juurtega fotograaf ja toidublogija Marju Randmer-Nellis, kes pärast kolme aastat Californias ning New Yorkis kolib neil päevil tagasi kodumaale. R��gime sellest, mis innustas teda tagasi Eestisse tulema ja mida õpetasid aastad Ameerika Ühendriikides nii l��ne- kui idarannikul. Marju puhas visuaalne stiil ja soe ning inimlik eneseväljendus on paelunud paljusid lugejaid juba ajast, mil ta alustas oma blogiga "Tassike elu topeltkoorega". Täna on ta aga välja tulemas täiesti uue projektiga, millest ka saates rohkem kuulete. Samuti arutame selle üle, kas enesega rahu tegemiseks peab ambitsioonidest loobuma või siiski mitte? Me r��gime Marjuga tema rännakutest esteetika, psühholoogia ning eneseotsingute radadel: kuidas ta leidis tee fotograafia ja toidublogimise juurde? kuidas keskkonnavahetus teda "lahti raputas"? Mis meeldi talle Californias? mida huvitavat õppis ta Brooklynis ortodoksete juutide kogukonnalt? mis tunnetega ta naaseb Eestisse ning mida

Minu vestluskaaslane kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka r��gime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016 aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Me r��gime Marinaga huvitavatel teemadel: Pronksi�� rahutuste lahendamisest Moskvas; konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades, tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015a; Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest; tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel; keda peab Mari

Aro Velmet on New Yorgi ülikooli (NYU) ajaloodoktorant. Ta on palju oma aega pühendanud Prantsuse koloniaalajaloo meditsiiniuuringute anal��simisele. Sain Aroga kokku, et arutada temaga sotsiaalsete muudatuste juhtimist olukorras, kus k��rid kogu arvamuste spektri ��rmuste vahel on nii suured, et ühise lahenduse leidmise asemel kaotavad huvigrupid inimliku empaatia ning tekib konflikt. Me arutame Aroga väga paljusid teemasid: kuidas tekib tõde? enne kui võrrelda end teiste riikidega, peaksime pidama maha sisemised debatid ning leidma vastused miks me tahame neid v��rtuseid saavutada; kuidas otsida konsensust keeruliste ühiskondlike küsimuste lahendamisel? naiste rollist Eesti ühiskonnas ning kuidas meestekeskse ühiskonna harjumuslikkus nende võimalusi tagasi hoiab; kuigi faktipõhist argumentatsiooni eirav maailm pole ajaloos midagi uut, on ta selline keskkond uuesti tekkinud – miks? Ja lõpuks ka New Yorgi inimestest, eestlaste konkurentsivõimest ning eksperimenteerimise vajalikkusest. Saade on salvestatud 1

Rain Rannu on ettevõtja, keda tuntakse peamiselt Fortumo kaasasutajana ning viimasel ajal ka filmi Ameerika Suvi produtsendina. Oma karj��ri USAs raamatum��jana alustanud Rain oli 2000. aastal tegevust alustanud Eesti ettevõtte Mobi kaasasutaja, millest kasvas välja rahvusvaheline mobiilimaksete platvorm Fortumo. Tänaseks opereerib Fortumo 95. riigis ning kelle teenuseid kasutatakse enam kui 350. mobiilioperaatori võrgus. Lisaks on Rain tegev ka ingelinvestorina, ning tema hobideks on fotograafia, filmindus, hiphop muusika ning jooksmine. Me r��gime Rainiga: kuidas ta sattus 2001a 11. septembril Manhattanile; miks meeldib Rainile luua maailmasid ning kuidas ta teeb tehinguid suurklientidega; r��gime telekomiäri tulevikust, augmenteeritud reaalsusest ning tehisintellektist; millised on tema investeerimispõhimõtted ning millised on juhtide t��pvead, millised on väljaspool Eestit tegutsevate edukate inimeste iseloomuomadused, ning mis on ühist startuppidel ning hiphopi muusikutel. Saade on salvestatud 29. okto

Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karj��ri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elut�� seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina t��tav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis r��gib ta sügavuti oma t��st Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Meie vestlus keskendub peamiselt Jeniku t��le Eesti abistamisel, näiteks: miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje; kuidas aitas ta Eestil luua erastamisseadust; kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga sõlmida head suhted; miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa

Minu vestluskaaslane meie üheksandas saates on Maria Juur, artistinimega Maria Minerva, keda tuntakse elektroonilise muusika maailmas oma huvitava kõlapildi ning pidevalt muutuvate kontseptsioonide tõttu. Ta on omandanud kunstiajaloo magistrikraadi Londoni ülikooli Goldsmithsi kolledžis, mille käigus ta keskendus pigem muusikaajaloo ja -teooria uurimisele. Viimase 5 aasta jooksul on ta välja andnud 5 albumit. Peale lühikest eluperioodi Lissabonis ja paari aastat New Yorgis resideerub ta n��d Los Angeleses, ning on lisaks muusikale tegev ka keskkonnakaitses. Meie vestlus katab laia ringi teemasid: milline on Maria Minerva muusikaline stiil; miks meeldib talle artistina vähem tähelepanu? milline näeb välja ideaalne päev kui ta parasjagu muusikat loob? miks hoolib ta puhtast keskkonnast ja toidust meie laual? kui erinev on elu Ameerikas ja Eestis – t��kultuur, esitlemise oskus, loodus, ühiskond, haridus jm elu aspektid; miks arvab ta, et Eesti ei ole mingi perifeeria, ja miks ta tunneb uhkust Eesti üle? S

"Vanu kirju ei tohi kunagi redigeerida. Sa ei saa oma elulugu muuta. Sa ei saa oma mõtteid muuta. Pole mõtet ennast värvida parematesse värvidesse kui sa oled." Minu nimi on Rainer Sternfeld ja see siin on kaheksas episood podcastist "Globaalsed eestlased", kus minu eesmärk on luua mälupilt märkimisv��rsetest eestlastest nii kodus kui mujal maailmas. Minu vestluskaaslaseks on täna 80. juubelit tähistav, eesti kunsti grand old man, kunstnik Jüri Arrak. Jüri on suurema osa oma elust elanud küll Eestis, väikse vahelepõikega Peterburis, kuid tema mõttemaailm on piirideta, ning tema teosed nii universaalsed, et patt oleks tema kogemustest mitte õppida.  Meie vestlus puudutab laia spektrit erinevaid teemasid: kuidas on ta säilitanud oma lapseliku uudishimu? Jüri eluperioodi Peterburis ja Viipuris Nõukogude sõjaväes, mis kujunes omamoodi t��orjuseks; kuidas mäetehnikumi haridusega Jüri Arrakust sai geoloogi asemel kunstnik, ning mis rolli mängis selles tema vend? kuidas leidis Jüri oma isikupärase stiili, mill

Meie seitsmenda saate külaliseks sarjas "Globaalsed eestlased" on põneva taustaga tehnoloogiainvestor ja ettevõtja Marek Kiisa, kes oma eelmises elus on olnud nii vormelisõitja kui ka sisepõlemismootorite insener. Ka meie tänane saade on mõnevõrra eriline. See on salvestatud 2016.a. juuli keskel Loode-Itaalia ning Lõuna-Prantsusmaa kiirteedel. Marek istub Fiat 500 roolis, mina oma helisalvestusega kõrvalistmel, ja mu pere kuulab vaikselt tagaistmel pealt. Mareku lugu kardisõitjast vormelisõitjani on Eesti autospordi ajaloohuviliste jaoks kullafondi v��rtusega. Lisaks saame teada, kuidas sündis vormel Estonia, mida Tallinnas Hobujaama tänaval toodeti kokku üle 1300 eksemplari; ning mida see kõik tähendas nii autospordile, inseneriharidusele kui ka temale endale. Kui motosport huvi ei paku, ei tasu heituda – siin leidub ka muud huvitavat. Marek r��gib, kuidas sai temast kui autoinsenerist Rootsis üle�� Eesti riigiametnik; ning kuidas sai temast rahvusvaheline ettevõtja ning tehnoloogiainvestor, k

Minu kuues saatekülaline on polüglot Irma Kaljulaid, kes täna t��tab Euroopa Komisjoni pressiatašeena Pariisis, kuid kes on pidanud mitmeid huvitavaid ameteid ning kes alustas oma karj��ri tõlgina. Siin saates ei esinda Irma aga oma t��andjat, vaid väljendab oma isiklikke arvamusi ning jagab oma isiklikke kogemusi. Me kuuleme tema lugu, mis on lugu Euroopa rahvastest, ning see episood on hea õppetund meile kõigile kuulamise ja üksteise mõistmise olulisusest. Lisaks eesti keelele r��gib ta inglise, prantsuse, leedu, hispaania, kreeka, vene ja veidi ka soome ning portugali keelt. Irma on t�� tõttu elanud nii Luksembrugis, Soomes, Indias kui Prantsusmaal, ning t�� tõttu reisinud ka Aafrikas, Kreekas ning mujalgi. Lisaks r��gime Irmaga: - tema t��st Pariisis ning kuidas ta sinna jõudis;- kuidas ta mõtleb keelte õppimisest, tõlikimisest ja erinevatest rahvastest aru saamisest?- kuidas tekkis tal tugev side teiste Euroopa rahvastega hoopis Indias elades; ja ta kirjeldab eriti hästi seda milline oli tema India kogem

Meie viies saatekülaline on Indrek Laul, kelle elu keskmeks on alati olnud klaver. Ta valdab seda pilli täielikult nii mängijana, tootjana kui ka ettevõtjana. Ta on üks vähestest eestlastest, kui mite ainuke, kes on lõpetanud Julliardi konservatooriumi, ja kool ise on Indreku kandnud Julliardi saja nimekaima lõpetaja sekka läbi aegade. Estonia klaverivabriku omanikuna on Indreku eesmärk olla hea omanik, ja ta r��gib sellest lähemalt, mida see tema jaoks tähendab. Tema elulugu on justkui otse filmist võetud, ja isegi kui see valdkond sind niivõrd ei paelu, siis pane tähele kuidas Indreku lugude vestmise oskust, millest on meil palju õppida. Selle saate salvestamise päeval oli meil erakordne võimalus kuulata ka värskelt Arvo Pärdile valmistatud Estonia klaverit, mida Indrek lahkelt mängis, ning ma lihtsalt seisin seal kogu selle situatsiooni lummuses. Lisaks r��gime sellest: - Kuidas ta Julliardis sisseastumiseksameid käis tegemas samas kui õppemaksuks raha ei olnud - Mis tunne oli õppida maailma tippkonservato

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8.juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016.a. ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21a. eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22a. ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20a. itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14.juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga r��kisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari ju

Minu kolmas saatekülaline on võrratu Mari Joller, kes on juba pikemat aega New Yorgis tegutsev eestlanna. Ta juhib tehisintellektiga tegelevat ettevõtet Scarlet Speaking, mis loob Samsungi ettevõtluskiirendi toel tarkvara mis toimib kui nutisekretär, mis aitab sind sinu igapäevaste toimingutega paremini toime tulla, nagu kalendri ja reiside planeerimine, märkmete tegemine ja paljud muud. Ühtlasi oli Mari ka esimene eestlane, kes lõpetanud Harvardi ärikooli magistrantuuri, kuid sellega ei lõpe tema haridustee. Me r��gime temaga: - milline oli ta elu 1992. aastal mormoonide keskel Idaho osariigis, kuhu ta vahetusõpilasena aastaks sattus; - miks ta Tartu Ülikooli juuraõpingud pooleli jättis ning kuidas ta Hiina keele selgeks õppis- oma t��st Nokias ja Virgin Mobile'is;- miks on oluline luua humaanset tehnoloogiat ja kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel;- milline on tema jaoks eriline paik Eestis;- ja milline on tema ilus soov Eesti Vabariigi juubeliks? Saatemärkmed leiate memokraat.ee lehelt. S

Minu teine saatekülaline on tehnoloogiaettevõtte GrabCADi edukalt üles ehitanud ning praegu riskiinvestoria tegutsev Hardi Meybaum. Lisaks sellele algatas Hardi aasta tagasi heategevusliku initsiatiivi Eesti 2.0, mille eesmärk on aidata eesti noortel valida endale tehnoloogiapõhist tulevikku, õppida loovust ja meeskonnat��d ettevõtlikus keskkonnas. Disclaimer: Pean märkima, et ma olen Eesti 2.0 üks nõukogu liige ja tunnen Hardit juba pea 15 aastat, mistõttu sain temalt küsida detailsemaid küsimusi kui muidu tuttavalt. Me r��gime paljudest asjadest: - Kust sai alguse tema insenerihuvi? - Mida ta soovitab noortel täna õppima minna? - Kuidas tekkis tal GrabCADi idee ja kuidas jõudsid nad 3 miljoni kasutajani? - Lisaks annab Hardi nõu alustavatele ettevõtjatele – mis on fundamentaalsed oskused, mis on edu või ebaedu põhjustajateks? - Milline on tema unikaalne harjumus, mida teised ei tee? - Milline näeb välja Eesti 100 aasta pärast? Selles saates on palju põnevat just ettevõtjate jaoks, seetõttu on kõik olulisema

Minu esimene saatekülaline on IT-ettevõtja ja reaalmaailma mõtleja Sten Tamkivi. Laiemale avalikkusele on Sten tuntud kui pikaaegne Skype Eesti juht, kes täna on ettevõtte Teleport kaasasutaja ning tegevjuht. Nende kolme aasta jooksul (2012-2015), mil Sten oli Silicon Valleys, oli mul au veeta temaga aega Eesti ja maailma asju arutades. Sten on tõeline globaalne eestlane – sündinud-kasvanud Eestis p��rdelistel 80ndatel-90ndatel, õppinud ja t��tanud üle maailma ja n��d on ta tagasi Eestis, samas on tema tegevus vägagi rahvusvaheline. Ta on lisaks tegev ka tehnoloogiainvestorina ning talle läheb väga korda Eesti käekäik, olles näiteks ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis nõukogu liige. Stenil on oma vanuse kohta ��retult huvitav karj��r ja elu. Kuula meie laiaulatuslikku vestlust, kus muuhulgas r��gib Sten: - Lapsepõlvest Tartus; - Kuidas ta sattus esimest korda vahetusõpilasena Silicon Valleysse; - Oma 20 kirevast aastast IT-maastikul üle maailma; - Kuidas algas Tiigrihüpe; - Mida on ta õppinud maailma eri pai