Globaalsed Eestlased

Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainet��stuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos "Sõprus" käima v��rtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase protot��biks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Meie vestlus katab laia teemade ringi: ● 1970-1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal; ● sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool m��dus tudengina New Yorgis; ● kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu; ● miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks; ● eestlaste filmiarmastusest; ● Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas; ● ja miks on Eestis hea elada? Head kuulamist!

Meie saatesarja 36. episoodi külaline on geeniteadlane Lili Milani, kes on Tartu Ülikooli Geenivaramu juhtivteadur ning personaalmeditsiini suuna juht. Milani omandas geenitehnoloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning doktorikraadi Rootsis Uppsala Ülikoolis, ning tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainekates teadusajakirjades nagu Nature, Science, ning teda on tsiteeritud üle 10,000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga. Lili Milani on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest. Selles episoodis r��gime Lili Milaniga tema isiklikust loost, Geenivaramust ning geeniteaduse tulevikust. Saame teada: kuidas Pärsia päritolu Rootsis sündinud tüdruk 1994.a Eestisse jõudis ning kuidas sellest sai tema kodu; mida kujutab endast Geenivaramu projekt koguda kokku 100,000 geenidoonori; milline roll on geeniteadusel personaalmeditsiinis; ning millised on g

"Liitreaalsus arhitektuuris annab võimaluse disainida midagi, mis ei pea vastama gravitatsioonile ja teistele f��sika seadustele." Meie kolmekümne viienda saate külaliseks on eesti arhitekt USAs, Joanna-Maria Helinurm. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel New Yorgi Eesti maja keldris 31. märtsil 2018. Joanna-Maria Helinurm on õppinud arhitektuuri nii Inglismaal, Austrias, kui Ameerika Ühendriikides. Selles episoodis r��gime: kuidas leida endale sobiv kool ning haridustee? Zaha Hadid vs inimkeskne arhitektuur milliseid võimalusi annab liitreaalsus arhitektuuris suurte (ajutiste) kontserthoonete ning X Games ekstreemsportmängude hoonete arhitektuursetest lahendustest Head kuulamist!

„Jaapani ja jaapanlase mõttemaailmaga pole ma siiamaani päris lõpuni harjunud. Mingil m��ral saad nagu kõigest aru …aga siis mingi hetk ei saa üldse aru." Meie kolmekümne neljanda saate külaliseks on Kaido H��velson, kes siinmail rohkem tuntud kui Baruto. Ta on Eesti läbi aegade edukaim sumomaadleja, jõudes pea kümne aasta jooksul ozeki staatusesse. Tänaseks on Kaido sumomaadluse lõpetanud ning tegutseb nii Jaapanis kui Eestis, osalenud MMA matšidel, ning tegutseb nii turismis kui meelelahutuses. Tänases saates r��gime: Kui palju raskem või lihtsam on väljaspoolt süsteemi tulijale sumos läbi l��a? Kui suurt osa mängib sumos strateegia? Milline on kõige sarnasem ning kõige erinevam asi jaapani kultuuris võrreldes eesti kultuuriga? Kuidas võita jaapanlaste usaldus? ja paljust muust. Saade on salvestatud 24. märtsil 2018.a. Tokyos. Head kuulamist!

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja n��d, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma j��n hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks." Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale'is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on m��dunud v��rvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. de

Meie kolmekümne teise saate külaliseks on matemaatikaõpetaja Marit Zahnka, kes on õpetanud koolimatemaatikat nii Eestis, Mani saarel Inglismaal, Hollandi linnas Haagis ning n��d Hongkongis. Mariti teekond ning saadud õppetunnid teevad Mariti unikaalse kogemusega õpetajaks, kes ühelt poolt kannab endas Eestist kaasa saadud õppekvaliteeti ning otsekohest suhtumist, teiselt poolt aga hästi arenenud pedagoogilise ning kultuurise pagasi. Tema unistuseks on saada võimlaus õpetada matemaatikat igas maailmajaos. Miks on matemaatiline mõtlemine oluline? Mis on Eesti ning teiste kohtade erinevus matemaatika õpetamisel ja õppimisel? Sellest ning paljust muust selles episoodis r��gimegi. Saade on salvestatud 19. novembril Hongkongis. Head kuulamist!

Meie kolmekümne esimese saate külaliseks on rahvatervise ekspert, sotsiaalne ettevõtja ning sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Riinal on doktorikraadi USA John Hopkinsi Ülikoolist, ning oma doktorit�� raames kaardistas eesti alkoholidiskursust ja uuris seda, kuidas majanduslikud ja poliitilised otsused mõjutavad seda, mida me peame joomiskultuuriks. Ta on juhtinud kampaaniat "Joome poole vähem", pidanud loenguid rahvatervisest, aidanud Siseministeeriumil juhtida uimastipoliitika valitsuskomisjoni, ning täna õpetab põhit�� kõrvalt ka Eesti Kunstiakadeemias kunstitudengitele sotsiaalset innovatsiooni ja Tallinna ülikoolis kommunikatsioonimagistrantidele terviseedenduskampaaniate loomist. Tänases saates r��gime: miks peab ta refklektiivsusvõimet hariduse omandamisel oluliseks? kuidas uudishimu on viinud tema hariduse ning karj��ri täieliku lõimumiseni? miks on meie alkoholikultuur niivõrd visa muutuma? kuidas võiksime Eestis teineteisega käituda? disainimõtlemisest sotsiaalsete probleemide lahendamis

My guest today is a British journalist Edward Lucas, who is widely known for his work as senior editor at The Economist. Mr. Lucas is an expert in energy, intelligence and cyber-security issues, he has covered Central and Eastern Europe for more than 20 years. He is also a senior vice-president at the Center for European Policy Analysis (CEPA). In this podcast, you'll hear us focus on a variety of thought-provoking topics: Why shouldn't we use the term "post-Soviet"? What does he think are key aspects of communication when you talk about a big, unfathomable things? What does he think are the potentials of the Estonian e-residency concept at a larger scale? What have Estonians done right, and where can be do better? What are some of the things that we should learn from other countries? What current developments in society worry him, and how should humanity address them? This episode was recorded on November 16, 2017 over Skype between London, UK and Sunnyvale, California. Enjoy the show!

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule "Eesti läbi 100 silmapaari", millest me saates ka r��gime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii r��gimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Lisaks r��gime: miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis? kuidas ta mõtleb graafilisest disainist? kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu? millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused? ja miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Saade on salvestatud 8. oktoobril 2017. aastal üle Skype silla Rotterdami ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret." Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii s��rlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes ar

Meie audiosarja kahekümne seitsmendaks külaliseks on IT ettevõtja ning investor Taavi Kotka, kes on aidanud üles ehitada Baltimaade ning Põhjamaade ühe suurima tarkvaraettevõtte Nortal (endise nimega Webmedia). Oma karj��ri jooksul on Taavi märkimisv��rselt kaasa aidanud Eesti e-riigi arengule – aastail 2013-2017 teenis ta Eesti riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantslerina ning on üks e-residentsuse idee autoritest. Nagu tavaliselt, p��ame ka seekord panna end saatekülalise kingadesse. Uurime, kuidas sai Paides kasvanud mees oma ettevõtluse- ning arvutipisiku? Kuidas sai Taavist Webmedia asutajaliige ning mis viis teda ja ta kollege e-residentsuse ideeni? Suurema osa saatest pühendame ettevõtlusele, tänasele ning homsele Eestile, e-residentsusele, ja Eesti kohale maailmas: Mis oli Webmedia algusaastatel raske ning mille üle tunneb ta tagasi vaadates uhkust? Milline on Eesti tehnoloogiaettevõtluse seis täna? Kuidas sündis e-residentsuse idee? Kuidas saaks kasutada e-residentsust, et

"NEED TEHNOLOOGIAD, MIS TULEVAD NEUROTEADUSEST, SAAVAD OLEMA MEIE JAOKS SAMA OLULISED KUI KLAVIATUUR JA HIIR, KUID PALJU NÜANSIRIKKAMAD." Meie podcasti 26. saate külaliseks on Eesti neuroteadlane Allan-Hermann Pool. Miks on neuroteadus oluline? Mis maštaabis me saame või tahame oma aju muuta? TTÜ geenitehnoloogiaõpingutega alustanud Allan-Hermann on saanud oma doktorikraadi UC Berkeley-st ehk California tehnikaülikoolist Berkeley-s, ning kes veedab oma päevad California tehnikainstituudi järeldoktorantuuris motivatsiooni ajubioloogiat uurides. Kuna neurotehnoloogia on valdkond, mis hakkab "plahvatama" paari aasta pärast, pidasin oluliseks Allaniga esimesel võimalusel maha istuda ning meie improviseeritud vestluse käigus katamegi paljusid teemasid: Aju-masin liides ehk miks on oluline osata juhtida aju tegevust? Kus oli neuroteadus 15 aastat tagasi? Kui andmemahukas on tänapäevane neuroteadus? Miks soovitab ta inimestel kaaluda õppida rakubioloogiat ning infotehnoloogiat? Milline on kõige keerulisem eetiline

"Ma näen paljudes riikides rahulolu oma olukorraga. Arvatakse, et "võiks ju rohkem raha teenida, kuid üldiselt on riik valmis, ja n��d me hakkame siin piirama igasuguseid asju". Ja ma soovin, et meil selline stagnatsioon ei tuleks peale." Meie 25. saatekülaliseks on Eesti Vabariigi neljas president Toomas Hendrik Ilves, kes alates 2017. aasta algusest t��tab külalisteadurina Stanfordi ülikoolis Californias, Freeman Spogli nimelises rahvusvaheliste uuringute instituudis (FSI), mis on osa ülikooli rahvusvahelise koost�� ja turbekeskusest (CISAC). Vestlus toimus otsesalvestusena Stanfordi ülikooli raamatukogus, ning publikuks olid kohalikud San Francisco piirkonnas elavad eestlased. Veerand sajandiga on väikesest tundmatust Eestist saanud arvestatav ning tunnustatud rahvusvaheline partner. Üha enam inimesi teab Eestit meie tehnoloogilise arengu, avalike e-teenuste, ning digitaalse ühiskonna tõttu, mis teeb Eesti suuremaks kui me tegelikult oleme, ning loob uusi võimalusi. President Ilves on olnud selle protsessi

"Ma usun, et hästi palju asju sõltub sellest, et kas sa lähed midagi tõsiselt üritama." Meie podcasti 24. saate külaliseks on Eesti ühe edukaima tarkvaraettevõtte Pipedrive kaasasutaja ning tegevjuht Timo Rein. Väikesest kuue inimesega alustanud iduettevõttest on seitsme aastaga saanud üks maailmas kiireimini kasvav m��gitarkvara pakkuja, kus täna t��tab üle 250 inimese. Ülikoolis psühholoogiat õppinud Timo m��gikogemus algas raamatute m��misega, millele järgnes m��gikoolitaja t�� ning sellest saadud õppetundide tagajärjel tekkis mõte luua tarkvara, mis aitaks m��giinimestel oma t��d paremeini teha. R��gime Pipedrive'i sünniloost ning kus on ettevõte oma arengus täna. Kuna eestlaste kohta kuuleme tihti, et ega me m��a ning turundada ei oska, siis vestleme: kuidas saab sel juhul üheks parimaks m��gitarkvara loojaks just Eesti ettevõte? miks on m��mine osalt lihtsalt numbrite mäng ning osalt autentsete inimsuhete loomine? mis hetkest saab kellestki hea m��giinimene? kuidas m��a m��gitarkava? ning mis osas on m

„Me suudame nõnda vähest t��pi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me m��rame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel v��rtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu." Meie podcasti kahekümne kolmanda saate külaliseks on sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 2011.a. ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine t�� ei seo. Aet on t�� tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimist��d ETF Mobilitase järeldoktorina, t��tanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitse

„Kui me oleme ühe koha peal olnud ütleme 7-10 tuhat aastat ja meid on praegu kõige rohkem kui meid iial on olnud ja meid ei ole siiani veel miljon, siis see paneb inimestele paika, mis rahvusega on tegemist." Meie podcasti kahekümne teise saate külaliseks on kaks korda Grammyle nomineeritud Eesti fagotivirtuoos Martin Kuuskmann. Temale on isiklikult kirjutatud 13 kontserti, kuulub maailma absoluutsesse fagotimängijate tippu, ning on tegev Denveri ülikooli Lamont School of Music fagotieriala professorina, kelle käe all õpivad järgneva põlve parimad. Martinil on väga hea huumorisoon ning eluterve lähenemine muidu üsna pingelisele graafikule. Martini lugu algab 1990ndal aastal, kui ta läks Eestist Californiasse San Jose State ülikooli õppima, sealt edasi Yale'i ülikooli, ning lõpuks lõpetas New Yorgis asuva Manhattani muusikakooli (Manhattan School of Music). Täna on ta nõutud esineja üle terve maailma, ning arvab, et Estonia kontsrtsaal on siiski üks maailma parim. Selles muusikale pühendatud saates r��gime: -

Meie podcasti kahekümne esimene külaline on ettevõtja Karoli Hindriks, kes juhib rahvusvahelist kasvavat ettevõtet nimega Jobbatical, mis aitab t��otsijail panna end sõna otseses mõistes maailmaturule välja ning t��andjatel leida vajalikke inimesi piirideüleselt. Karoli lugu algab 1999ndal aastal paljudele tuntud pehmete helkurite leiutamisega ning õpilasfirma asutamisega, saades nii ka 16.aastasel Eesti noorimaks leiutajaks kes registreerinud kasuliku mudeli. Sellele järgnes nii MTV kui ka Fox Internationali telekanalite lanšeerimine Baltimaades, mis andis vajaliku kogemuse oma esimeseks ülemaailmaseks projektiks – Jobbatical. Nende tegevuste vahele mahub veel palju muudki. Meie vestlus on piirideülene, kuid selle kõige keskel arutleme kuidas Eesti sellest võita saaks: kuidas aastal 2000 sai temast 16-aastasena Eesti noorim kasuliku mudeli omanik; miks on teadmiste geograafiline liigutamine kasulikum kui varade liigutamine? talentide meelitamisest, rahvusidentiteedist, ning 21. sajandi sõprusest; ning

"If you didn't understand evolution, and somebody explains it to you, you have to take your ego down a notch. You have to say: "Wait a minute. So humanity is not the endpoint of purposeful design? Wait – we're just kind of an accident?!"" This is the Global Estonians Podcast, and I'm your host Rainer Sternfeld, where my goal is to create a cross-section of the most remarkable people in the Estonian diaspora, thus celebrating our centenary a little less than a year from now. This is the 20th episode! As you know, every tenth episode we make is a special where I talk to someone who is of Estonian descent yet doesn't speak the seemingly unintelligible language, or is a big friend of Estonia who is contributing to the success of Estonia. We're recording this on March 24 2017, and my guest today is a polymath, a world renowned venture capitalist and the country's first e-resident outside Europe – Steve Jurvetson. In his day job, he invests in bold human endeavors in quantum computing, deep learning, electric cars,

„See oleks suur samm ja suur avastus, et tegelikult sa võid iseenda ja teiste maailma selle võrra rohkem rikastada, kui avad ennast teistele ja jagad oma ideid maailmaga." Meie üheksateistkümnes saatekülaline on Katrin Kalmurand, keda ei ole võimalik panna ühtegi teise kategooriasse kui "globaalne eestlane". Ta on hea näide inimesest, kes ütles 1990ndate Eestis kõikidele võimalustele "Jah!", ning kuhu see teekond teda viis. Katrin on t��tanud nii president Meri kantseleis, Maailmapangas ja erapankades, õppinud kolmes kõrgkoolis, ning mujalgi. Viimased 15 aastat elab Katrin Peruus, olles t��tanud seal nii tekstiili-, toiduaine-, kui alkoholit��stuses, ja ka ettevõtluskonsultandina. Selles podcastis r��gimegi: kuidas Katrin sattus kooliõpilasena Rootsi ja Nepaali ning kuidas see tema elu muutis; p��rastest 1990ndatest, õpingutest Concordia ülikoolis, t��st rahandusministeeriumis ning Lennart Meri kantseleis; kuidas Katrin puhkuse ajal Ameerika Ühendriikides praktikale sattus ning jäigi sinna t��le ning õppima;

"Internet aitab sul säilitada, aga ei aita sul tekitada suhteid. Seetõttu ongi tekkinud need tõmbekeskused, kus inimesed, kes mingites valdkondades saaksid kokku tulla, et tekitada seda sidet, mida nad hiljem suudaksid säilitada." Minu kaheksateistkümnes saatekülaline on diasporaa-uurija ning migratsiooniekspert Ave Lauren, kes uurib rahvusvahelist mobiilsust, talentide liikuvuse ning innovatsiooni seoseid, immigrantide identiteeti, globaalseid linnasid, tehnopole, ja kõike mis sellega seondub. Oma doktorikraadi tegi Ave uurides Hiina tehnoloogiaeksperdite diasporaad ning migratsiooni Räniorgu Califronias. Ta on samuti jõudnud uurida ka Eesti kogukonda Torontos, kuid üheks edukamaks peab ta hoopis Iiri diasporaad. Praegu t��tab Ave Tallinnas rändeeksperdina Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud rändevõrgustikus, mille eesmärk on koondada objektiivselt võrreldavat ning neutraalset infot nii poliitikategijate kui ka ülduse jaoks. Selles podcastis r��gimegi: Millised on kokkuhoidvamate, või ka proaktiivsemate k