Loodusajakiri

Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas Peep Männil Keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid kasvutingimusi tamm vajab, et kasvada kauniks mitmesaja aastaseks puuks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakiri Horisont on läbinud „värskenduskuuri“: uuenenud on nii kujundus kui koduleht. Lisaks on alguse saanud mitu uut artiklisarja: Jaan Aru kirjutab arust ja tehisarust, Ülar Allas tehnokraadi kroonikaid, Mati Laur avab moodsa ajalookirjutuse lätteid ning Erki Russow liigub palverändurite jälgedel. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mida teha, kui hiir tuleb tuppa talvituma? Kas kõik meil elavad hiire- ja rotiliigid on ilmade jahenedes varmad hoonetesse sisse tungima? Kuidas teha kodu hiirekindlaks? Kas soovimatu sissetungija tabada eluspüügilõksuga või kasutada surmavat lõksu? Saates on külas Andrei Miljutin TÜ loodusmuuseumist, kellega lisaks hiire-jutule räägime näitusest „Imelised imetajad“. Saatejuht on Tiiu Rööp.

2023. aasta suvel alustas kosmoseteleskoop Euclid teekonda vaatlusorbiidile Maa-Päikese süsteemi teise Lagrange’i punkti L2. Kas vaatlusi, mida Euclid hakkab tegema 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, ei ole võimalik teha Maale lähemal? Või isegi Maalt? Mida me Euclidi abil vaatleme? Milliseid uusi teadmisi võiksime saada? Saates on külas Hardi Veermäe ja Gert Hütsi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

2024. aasta loomaks on temperamentne ja uudishimulik saarmas. Keda saarmas sööb? Kes võiks himustada teda süüa? Millised on saarma ja kopra, kahe poolveeelulise looma suhted? Kuidas saavad läbi saarmad ja kalakasvatajad? Neile küsimustele vastab aastaid saarmaid seiranud Remek Meel. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti ornitoloogiaühing valis 2024. aasta linnuks käo, kelle häälitsus „kuk-ku“ on loodushuvilistele hästi tuntud. Hästi on teada ka kägude komme muneda võõrastesse pesadesse. Aga kuidas käopoeg omandab liigiomase käitumise, kasvades üles teisest liigist „kasuvanemate“ juures? Või kuidas emaslind oskab muneda just selle sulasliigi pessa, kelle kurnaga tema muna enim sarnaneb? Saates on külas Jaanus Elts Eesti ornitoloogiaühingust. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: tähelepanu saavad nii vetehunt saarmas kui kukulind kägu ning aasta puu tamme liigirikas perekond. Ajakirjast saab lugeda veel aasta mullast, Anna kihelkonnast, ehitusmaterjalide ringkasutuspangast, tuppa trügivatest hiirtest ning sellestki, kuidas muuta kodu hiirekindlaks. Lisaks vestlusringi botaanikust ja maalikunstnikust Heinrich Aasamaast. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

TÜ Eesti demograafia keskuse vanemteadur Martin Klesment annab ajakirja Horisont 6. numbris ülevaate maailma rahvastikukasvust. Saates kitsendame teemat ning räägime sellest, miks tuleb täna sündivate laste arvu põhjuseid otsida 19. sajandist ning mis oleks eelduseks, et lapsi sünniks rohkem. Saatejuht on Tiiu Rööp.

EMÜ makroökoloogia professor Lauri Laanisto kirjeldab ajakirja Eesti Loodus 6. numbris polaaruurijate välitöid Teravmägedel, kus teadlaste teed võivad ristuda toiduotsingul jääkaru radadega. Jääkarust räägime vähe, rohkem tuleb juttu Teravmägede taimestikust ning globaalsest taimeökoloogia eksperimendist Nutrient Network. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Parasvöötme putukad kasutavad talve üleelamiseks erinevaid strateegiaid: kes rändab lõuna poole, kes on ka talvekuudel aktiivne, aga enamiku taktika on talv lihtsalt maha magada. Putukad võivad talve üle elada erinevates arengujärkudes. Aga kuidas putukas teab end sügiseks, talve hakuks talvitumiseks ainuõigesse arengujärku sättida?! Seda küsime saate külaliselt, TÜ selgrootute zooloogia kaasprofessor Toomas Esperkilt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aastalõpu number vaagib maailma rahvastiku kasvu ja kahanemise tagamaid, mõtiskleb selle üle, kui sitke on elu kosmoses ning kirjeldab uut kosmoseteleskoopi Euclid. Veel saab ajakirjast lugeda ilmast ja aastaaegadest, Imatra kividest, ennustusest ja tõestusest evolutsiooniteoorias, Ukraina mereväe ujuvdoonidest ning intervjuud TÜ läänemeresoome keelte professori Petar Kehayoviga. Saatekülaliseks on Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus 6. numbrist saab lugeda eriskummalistest seeneleidudest. Saates on külas artikli autor, TÜ mükoloogia teadur Jane Oja, kellelt kuuleme, miks võib keldrist leida näiteks vääriselupaikade indikaatorliike? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus aasta autor Mait Sepp, kellega räägime nii artiklisarjast „Eesti kihelkonnad“ kui meie talvedest, mis on kliimamuutuste tõttu muutunud heitlikumaks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eestis on talilinnuloendust läbi viidud enam kui 30 aastat. Talilinnuloenduse projekti koordinaator Jaanus Elts selgitab, miks talilinnuloendus koosneb kolmest loendusest ning annab algajale-talilinnuloendajale soovitusi raja valimiseks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 5. numbris kirjutab teadusloolane Ken Kalling eestlaste elutingimustest suitsutares ning selle mõjust silmade tervisele. Saates kuulete jutuajamist Ken Kallinguga, kellelt uurime, miks maarahvas ei olnud sama varmas kui lätlased korstnaid ehitama ning kas eestlaste silmanägemine oli tõepoolest nii kehv, nagu Karl Ernst von Baer seda kirjeldas.

Ajakirja Eesti Loodus novembri-detsembri number on valmis! Külmale keskenduvast numbrist saab lugeda nii sellest, kuhu on kadunud kärekülmad talved, miks parasvöötme putukate talvitumine on tõeline meistriklass ja mis infot annavad talilinnuloendused. Veel saab lugeda looduskaitsekoertest, polaaruurija välitöödest Teravmägedel, aasta puust – männist ning sellestki, mis seeni võib leida keldritest. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus 5. numbrist saab ülevaate keskkonnaameti poolt korraldatavast riiklikust kiirgusseirest. Saates on külas keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Polt, kes räägib radioaktiivsuse kui loodusliku nähtuse olemusest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Fotomuuseumis saab vaadata näitust „Eesti Looduse fototeek“. Näitus on koostatud ajakirja Eesti Loodus toimetuses 65 aasta jooksul talletatud materjalidest. Saates on külas näituse kuraator, Tallinna linnamuuseumi fotokogu hoidja Merilis Roosalu, kes annab ülevaate näitusest, Eesti Looduse fototeegi olulisusest ning räägib kahest silmapaistvast mehest Eesti loodusfoto loos: Edgar Kasest ja Julius Magerist. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Mis on vabatahtlik seire? Keda on Eestis vabatahtlike abil seiratud? Kuna sügis on riikliku saarmaseire aeg, siis räägime sellestki. Saates on külas Christel Bachmann ja Rauno Kalda Keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.