Tähenduse Teejuhid

Sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kavatses 1970. aastate lõpus kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul läks ta oma kodusaarele Küprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku müstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ütles Markides Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus. "Daskalos ravis 45 minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jääb terveks eluks voodihaigeks. Kaheksa nädalat varem tehtud röntgenpilt näitas suurt vigastust. Uuel pildil oli selge terve. Daskalos katsus kolmveerand tundi kätega tema selga. Pärast seda tõusis naine voodist ja läks meile kööki kohvi tegema." Raamat terroristidest jääb pooleli: "Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad," meenutab Markides. Paarkümmend aastat hiljem kutsub sõber Markidese Athose poolsaarele. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athos

Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment – võib lugeda Eesti Entsüklopeediast. Franz Mesmer (1734–1815) oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hüpoteesiga – inimese väidetava võimega mõjutada teisi organisme oma magnetvälja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer välja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vähemalt avalikkuse silmis märkimisväärselt edukas. Tähenduse teejuhtide 242. vestlusringis rääkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest füüsik Jaak Kikka ja füüsikaõpetajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral – "Otsatu potentsiaal" ja "Absurdne loodus" – rääkisime kvantfüüsikast.

"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris ilmunud leheloos "[Kuidas ma Jumalat maalisin](https://teejuhid.postimees.ee/7388993/aapo-pukk-kuidas-ma-j

Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Richard Tarnas oma külalisloengus kursusel "Kosmos ja psüühe" –, peituvad kõige sügavamad saladused sageli just kõige igapäevasemate nähtuste taga. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu", mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.

Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis. Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010). Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris". Oktoober on vaimse tervise kuu. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigipro

mitu aastat pole nähtud siia sõitvat rongi kõik on muutuv millest lähtud selles asi ongi Nii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles". Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja [77. saates](https://www.youtube.com/watch?v=yozIgrhdZ9g&t=7s) Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie pidas kaks nädalat tagasi [loengu](https://teejuhid.postimees.ee/8082223/kaie-metsla-uhkus-iharus-tudimus) praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "[Lugude, motiivide ja sümbolite rännuk

Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp". Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis.Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.

Selles saates on juttu filosoofilise proosa meistriteosest – Lev Tolstoi "Pihtimusest", milles autor kirjeldab armutu avameelsusega oma vaimset kujunemiskäiku. Minu kõige tähtsam järeldus sellest jutuajamisest oli see, et Tolstoi oli muljetavaldav müstik ja just sellisena äärmiselt tähelepanuväärne. On ju päris selge, et pidev bürokraatlik plära jätkusuutlikkusest ja innovatsioonist hävitab lõpuks igasuguse elujõu ja leidlikkuse.

"Alex Polari on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" atmosfäärifüüsik Marko Kaasik. Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja

"Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli." Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet". Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa ja Sten Sumbergiga. Peatse kohtumiseni! H.

"1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" Scientific and Medical Networki David Lorimeriga. Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman ja Ingvar Villido . Peatse kuulmseni!

"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi kavalehel. Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi. Peatse kohtumiseni! H.

"Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid". Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti ja Endel Talvikuga. Peatse kohtumiseni!

Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus", kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust. Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise. Head uudistamist! H